Reisisihtkohtade jätkusuutlikkuse hindamise ja arendamise toetamisega tegeleva Green Destinations organisatsiooni iga-aastane konverents toimus sellel aastal oktoobrikuises Tallinnas, Euroopa 2023. aasta rohelises pealinnas. Linna kogunes jätkusuutliku turismi lahendusi otsima ja parimaid kogemuslugusid vahetama 260 osalejat rohkem kui 40 riigist. Konverentsi korraldasid Tallinna turismiosakond turismibrändiga Visit Tallinn ja Visit Estonia.
Keskkonnasõbralikult korraldatud konverentsi eesmärk oli olla suunanäitajaks kõigile ürituskorraldajatele. Turismiosakonna turismiarenduse projektijuht Hele Lõhmus jagab kogemust, milliseid jätkusuutlikke lahendusi konverentsi puhul kasutati ja kuidas ürituse keskkonnajalajälge minimeeriti.
Konverentsi aitas korraldada üritusturundusfirma Jolos, mis on juba aastaid keskkonnasäästlike ürituste teemaga tegelenud.
Konverentsi toimumiskohaks valiti Tallinna Kruiisiterminal kui üks keskkonnasõbralikumaid ehitisi Tallinnas. 2021.a. suvel avatud Kruiisiterminal ehitati keskkonda ja jätkusuutlikkust silmas pidades. Projekti rahastas INTERREG programm “Green Cruise Port – Sustainable Development of Cruise Port Locations” (2016-2019). Kruiisiterminalis kasutatakse standardina rohelist energiat, mida toodavad Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelid. Hoonet kütab-jahutab soojuspumba abil mereenergia. Ruumid on päevavalgusega, tagatud on liigiti prügi sorteerimine, joogiveekraanid ja elektroonilised ekraanid info jagamiseks. Selle aasta suvest kannab Kruiisiterminal ka rahvusvahelist ökomärgist Green Key
Ürituse päevaseks toitlustuspartneriks oli Põhjala Catering ja ka toidu- ja joogivalikutes pöörati eriti suurt tähelepanu jätkusuutlikkusele. Toitlustuse keskkonna jalajälje vähendamise suurim väljakutse ja võimalus on taimse toidu pakkumine. Kahepäevasel üritusel pakutigi 100% ulatuses taimetoitu. Eraldi eesmärk oli kasutada kohalikku toorainet või mahetoodangut - nõgesepestoga pasta, kirkerhernepallid, kukeseenekaste jpt taimsed söögid olid maitsvad ja toitvad. Suureks hitiks osutusid kohalikud õunad, mida kulus 35 kg. Joogiks pakuti õiglase kaubanduse kohvi ja teed. Lõunasöögilaual juhendas sööjaid tahvelarvuti, kuhu kuvati kogu toiduga seonduv info. Rahvusvaheliste külastajate jaoks oli Eesti kohaliku toidu loo jutustamine olulise väärtusega.
Kogu ürituse vältel ei kasutatud ühekordseid nõusid, eelistati pakendamata toite ja välditi väikepakendeid. Toidupakkumises pöörati suurt tähelepanu ka toidukoguste optimeerimisele ja jääkide vähendamisele. Toitu valmistati ca 10% vähem kui oli registreeritud osalejaid. Toidu ülejäägi viis ära Fudloop ja tekkinud toidujäätmed, mida tekkis ca 7 kg, sorteeriti ja suunati ringlusse. Kruiisiterminalis oli võimalik täita oma joogipudelit, mille palusime osalejatel ise kaasa võtta.
Konverentsi pidulik õhtusöök toimus Lennusadamas ja selle pakkus Lennusadama toitlustaja MARU catering. Kasutusel olid samad nõuded, mis päevasel toitlustajal. Erand tehti liha pakkumise osas – saadaval oli 50% ulatuses kala ja 50% ulatuses linnuliha. Jookide puhul eelistati eestimaiste alkoholitootjate valikut - toreda pop-up-baari organiseeris Kohila džinnitootja TOHI.
Ainukese materjalina toodeti osalejate kaelakaardid. Printimisel kasutati ökoloogilist ja sertifitseeritud paberit. Kogu ürituse info, nii ajakava kui ka esinejate CVd, oli saadaval konverentsi kodulehel ja toimumiskoha elektroonilistel ekraanidel. Delegaatide bülletään oli allalaetav QR-koodiga. Üritus korraldati Rohelise pealinna programmi raames ja sellest tulenevalt taasakasutati juba valmis fotoseinu. Ka dekoratsioonide puhul kasutati korduvkasutatavaid lahendusi ja välditi liialdusi, sest Kruiisiterminali põhjamaiselt minimalistlikud ruumid ei vajanudki kaunistamist.
Tallinn võimaldab juba mitmendat aastat erinevate rahvusvaheliste ürituste (konverentsid, kultuuri- ja spordiüritused) delegaatidele tasuta ühistransporti. Ka selle konverentsi osalejaid julgustati saabuma kohale kas ühistransporti kasutades, jalgrattal või jala, transfeerisid hotellidest ei korraldatud. Paljud osalejad kiitsid mõnusat hommikust värskendavat jalutuskäiku.
Konverentsi puhul mõõdeti ürituse keskkonnajalajälge, partneriks oli Taani ettevõte Klimascore, mis pakub põhjalikku elutsükli hindamise tööriista, mis arvutab täpselt nii ürituse külaliste kui ka ürituse terviku tekitatud CO2 mõju. Arvutuste tulemusena antakse 10 palli süsteemis hinne ehk Climate Score. Ürituse keskkonna jalajälje mõõtmine koosnes peamiselt viiest komponendist: transport, toitlustus, materjalid, jäätmed ja vee tarbimine. Antud konverents sai süsinikujalajälje kokkuhoiul tulemuseks hiilgava hinde 9,5, mis näitab, et konverents korraldati peaaegu nii keskkonnahoidlikult kui võimalik. Klimascore kaasasutaja René Jakobsen tõdes, et GD2023 konverentsi aruanne pakkus üllatavalt positiivseid tulemusi jätkusuutlike valikute osas nii transpordis, toidus kui energias, ületas tavapäraseid ootusi ja vastas täielikult Põhjamaade standardile. Jacobsen rõhutas, et süsinikujalajälje arvutamine pole tähtis mitte ainult korraldajatele, et nad saaksid näidata oma pühendumust kliimamuutuste vastu võitlemisel, vaid ka osalejate innustamiseks.
Suure väljakutsena mõjus antud konverentsi puhul esialgu see, kuidas panna delegaate korraldajate poolt tehtud pingutusi väärtustama. Tegelikkuses osutus see hõlpsaks. Delegaate teavitati keskkonna-alastest tegevustest muuhulgas ka Tripdoodler’i keskkonnas loodud spetsiaalse rakenduse abil.