10 tänavakunstiteost Tallinnas, mida pead kindlasti nägema

Järgnevalt toome välja, millised on pealinna kõige populaarsemad seinamaalingud, mis on saanud enim kajastust Instagramis, Facebookis ja teistes erinevates meediaplatvormides. 

"Kalevipoja esimene lend" on värviküllane seinamaaling, mis tervitab juba kaugelt Balti jaamast saabujaid. Oma suuruse poolest on pea võimatu jätta see märkamata ning üle terve seina laiuv hiiglaslik merikotkas on ka atraktiivne ja tähelepanu äratav.

Kotkad on juhtimise, tugevuse ja visiooni sümboliks ning mitmed kultuurid peavad neid sõnumitoojateks. Teos sai oma nime eesti rahvuseeposest, kus Kalevipoeg lendas siinsetele aladele just suursuguse kotka seljas. Maalingu eesmärk on inspireerida vaatajaid läbi mõtlema oma suhet keskkonnaga ning kuidas saaksime mõjutada oma ümbruskonda, et omaksime sidet ka vana maailmaga.

Töö valmis 2017. aastal Mextonia tänavakunstifestivali raames. Teose autoriks on Uus-Meremaalt pärit tänavakunstnik Cinzah, kes keskendub oma loomingus keskkondlikele probleemidele ja lugude edasi jutustamisele. 

"Ülemiste tüdruk" on Eesti ja teiste Baltiriikide suurim seinamaaling. Tegu on suuremõõtmelise pildiga, kus esiplaanil on noor neiu punase vihmavarjuga ning taustaks sinine taevas vihmapiiskadega. See oli üheks esimeseks populaarsemaks seinamaalinguks Tallinnas, mis sai palju tähelepanu ja meediakajastust.

Teose juures on huvitav, et seinale on loodud piiskadena binaarkood, mis koosneb 1560 number ühest ja nullist. Tänu nendele numbritele on võimalik lugeda välja Debora Vaarandi poeem "Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja". Binaarkood sobib hästi Ülemiste City ärilinnaku imagoga - siin asub mitmeid IT-firmasid ja innovaatilisi ettevõtteid.

Töö valmis 2015. aastal vana tootmishoone seinale. Teose autoriks on Indrek Haas, kunstnikunimega Von Bomb, kes on eesti šabloonikunstnik. Ta kasutab oma loomingutes peamisel stencil tehnikat ning stiililt on tema tööd inspireeritud tänava- ja popkunstist. Teostamisele aitasid kaasa ka Edgar Tedresaar, Martin Urb, Paavo Kuldkepp, Taavi Kask ja Alar Tuul.

"Hoia valged soovid oma mustas kastis" on iga loomasõbra lemmikuks tänavakunstiteoseks! Selle atraktiivne roosakas lilla taust äratab juba kaugelt tähelepanu ning hiiglaslik sfinksi kass on väga elutruu. Kassi peakohal heljuvad kalaskeletid, mille kass on ilmselt juba enne kõhtu pistnud.

Sfinksi kassid sümboliseerivad nooruslikku hinge ja keha ning asjaolu, et igaüks saab luua oma elust seda, mida ta ise soovib. Teose idee ise on aga, et ka halbadel aegadel tuleb otsida häid mõtteid. Nagu teose nimigi ütleb, siis kassi pea kohal on must kast, kust tulevadki tema jaoks valged soovid välja, mis antud juhul ongi kalade luukered. 

Töö valmis aastal 2015 "Street art jam x JJ-Street Baltic Session" festivali raames. Autoriks on Tšiilist pärit tänavakunstnik Izak, kes lõi teose Kivi Paber Käärid restorani fassaadile. Tegu on kunstnikuga, kes enda igal reisil jätab seintele ühe teose. Tema töid võib leida nii Argentiinast, Peruust, Lätist, Soomest, Kreekast kui ka mitmetest teistest riikidest.

"Surmatants Endliga ehk Endli kepp" on stencil tehnikas grafiti telliskivipinnal, kus on kujutatud hipsterit koos skeletiga endast pilti tegemas. Teose kujunemislugu on pingeline, kuna valitud pind kuulus järgneval päeval lammutamisele ja tundus, et selle eluiga jääb üürikeseks. Õnneks lõigati osa müürist välja ja kunstiteos on siiani säilinud. Võib öelda, et teose päästis oma kurvast saatusest just asjaolu, et tegemist on Eesti kuulsaima tänavakunstniku loominguga. 

Teosel on rõõmus mees, kes soovib Surmaga tingimata ühele pildile jääda. See viitab hipsterikultuurile ja enesepaljastamisele kaasaegses kultuuriruumis. Autor on ise öelnud, et eelistab oma sõnumit levitada kohtades, kus on inimesed, mitte panna seda kuskile, kus inimesi ei ole. Ka oma tehnika on ta valinud must-valge, kuna kontrast mõjub vaatajale jõuliselt ja otsekoheselt.

Töö valmimisaastaks on 2017. Selle autoriks on Edward von Lõngus, kes on siiani tegutsenud alates 2008. aastast anonüümselt. Teda on kutsutud ka eesti Banksyks, kes on üks maailma kuulsamatest tänavakunstnikest. Lõnguse loomingut ei leia ainult Eestist, vaid üle terve Euroopa, seda nii Pariisist, Londonist, Berliinist, Budapestist kui ka teistest linnadest.

"Metsavaim" on seinamaaling, kus on kujutatud metssiga ning tema selja peal teisi metsloomi - karu, põtra ja hunti. Tegemist on pigem tumedates toonides teosega, kuid annab siiski endast edasi tunde, et seinal kujutatu on miskit oma ja kodust. Salapära lisab ka asjaolu, et kuldi silmad ei ole välja joonistatud ja on täiesti valged.

Teos sümboliseerib meid ümbritsevat loodust kui elukeskkonda, mis on täis maagiat ja müstikat. Kõik turjal kujutatud loomad on eestlastele sajandeid tähtsad olnud. Karu oli pikalt pühaks loomaks ning teda pidi kutsuma hoopis mesikäpaks või metsaotiks. Põtrasid peeti ilmade ettekuulutajaks ja hunt on vanarahva jutu järgi Vanapagana loominguks. Metssiga on eestlastele aegade jooksul olnud pigem võõrliigiks.

Teos valmis aastal 2017 Mextonia tänavakunstifestivali raames. Maalingu autoriks on kunstnik nimega Goal.

Telia peakontori kõrval olevat väikest ehitist kaunistavad mitmelt küljelt erinevad seinamaalingud. Ühel pool aga tõmbab pilgu endale hundi pea, mida ümbritsevad erinevad mustrid. Huvitava elemendina on tööl värvitud hundi silmad kahte eri värvi, mis on ilmselt seotud teose enda mõtte ja sümboolikaga.

Tegemist on "Koidust ja Hämarikust" inspiratsiooni saanud teosega, mis tähistab endas Eesti sügavaid kultuurilisi juuri. Lugu räägib kahe armunu iga-aastasest kohtumisest jaaniööl ning mille tagajärjel saab uus elu alguse. Ka maalingul on näha värvidemängu, kus oranžid toonid tähistavad päikesetõusu ja sinakad toonid hämardumist.

Teos valmis 2017. aastal Mextonia tänavakunstifestivali raames. Selle autoriks on Mehhikost pärit Reyben, kes kasutab stiilina peamiselt stencil tehnikat ning oma loomingutes toob ta vaatajateni peamiselt ühiskonna sotsiaalseid probleeme. 

"Sinine hirv" on Mextonia raames loodud tänavakunstiteos, mis peidab endas kahe riigi, Eesti ja Mehhiko, ühendatud sümboolikat. Kuigi tänaval kõndides on seda raske puude vahelt märgata, tasub atraktiivne teos kindlasti üles otsida. Töö on loodud pigem väiksema pindalaga seinale ja selle elemendid on päriselule vastavad.

Mehhikost pärinev sümboolika põhineb iidsel Huicholi hõimul, kus inimesed kütivad sinist hirve, et leida elutarkust ja sisekaemust. Ka Eestis on ammuseks traditsiooniks millegi otsimine, täpsemalt sõnajalaõie otsimine jaaniööl. Mõlema riigi traditsioonilised kultuurilood on seotud õitsengu, kaitse ja viljakusega.

Sinise hirve maaling valmis 2017. aastal. Teose autoriks on Võru juurtega Sänk, kes lisaks tavapärasele tänavakunstile õpetab töötubades alles alustavatele huvilistele seinamaalingute tegemist.

See värvikas ja pilkupüüdev teos kujutab endast naist, kes on kaetud erinevate värviliste joonte ja kujudega. Maalingu teeb efektiivseks ka ehitise tume taust, mis laseb loomingul esiplaanile tõusta. Töö valmis tänavakunstisündmustesarja Street Art Jam raames, milles osalesid kunstnikud erinevatest maailma riikidest ning selle eesmärgiks oli näidata, et illegaalne sodimine ja grafitikunst ei ole võrdväärsed.

Tööle lisab erilisust asjaolu, et seinal kujutatud naine ei ole fantaasia vili, vaid hoopis reaalselt Tallinnas elav naine, kellega kunstnik kohtus juhuslikult tänaval kõndides. Naine inspireeris kunstnikku aga niivõrd, et otsustaski naise näo seinale joonistada.

Seinamaalingu autoriks on prantslane Alexandre Monteiro, kunstnikunimega Hopare. Tegu on tänavakunstnikuga, kelle iga töö on seotud selle valmimisele eelnenud ajal toimunud kohtumisega, külastatud paigaga või mõne konkreetse sündmusega. Töö valmimisaastaks on 2014.

"Jõuvanker" on inspireeritud Tõe ja Õiguse 2019. aasta filmi ühest stseenist. Teosel on kujutatud Pearu nimelist meest vankril, mida veab hobune. Tegemist on värviküllase pildiga, mis tõuseb ümbruses olevatest vanadest kortermajadest esile ning mööduja pilk peatub just sellel majal.

Autor on kirjeldanud oma ideed järgmiselt: "Kui vanasti oli igal peremehel oma vanker, siis tänapäeval on pea igal leibkonnal oma isiklik jõuvanker, millega mööda linna ringi vuriseda. Kui kiirused on muutunud ja vankriga peremees on meie jõuvankritest ammuilma kaugele minevikku maha jäänud." Seega on teos heaks tänapäeva ja mineviku omavaheliseks võrdluseks.

Seinamaalingu kavandi autoriks on Edgar Tedresaar, eesti maalikunstnik ja kunstirühmituse Piiritus liige. Teostusele aitasid kaasa ka Paavo Kuldkepp, Katre Salu ja Ahto Eller.

Telliskivi tänavat mööda jalutades võib avastada ühe maja seina pealt Eesti tuntuima kirjaniku - Friedrich Reinhold Kreutzwaldi! Pilt jätab endast sooja tunde ning välimuselt meenutab see nagu tavalist õlimaali. Inspiratsiooni ongi saadud kunstniku Lola Liivat-Makarova õlimaalist, kus kujutatakse kirjanikku valmistumas ette raamatu kirjutamiseks. Seinamaalingu ülemisel osal on kujutatud kirjanikku ning selle alumises osas on kirjutatud katkend rahvuseeposest "Kalevipoeg". Lause on aga moderniseeritud ja muudetud telefonikeskseks ehk kirjanik tahaks hoopis laenata kandle asemel telefoni ja kiiret internetti.

Teose autoriks on Robot Muralist, kelleks on tegelikult kaks robotit nimedega Leonardo ja Albert. Leonardo näol on tegemist käsirobotiga ning Albert suudab seinal ise ronida ja midagi uut ning ilusat luua. Seadeldis on võitnud ka Ajujahi ja TechChill's startup pitchi. Seinamaaling valmis aastal 2020.