15 aastat tagasi leiti Saaremaal Salme küla lähistel kaks viikingite laevmatust. Kiiresti sai selgeks, et tegemist on avastusega, mis sunnib meid viikingiaega uue pilguga vaatama.
Salme on teadaolevalt vanim viikingite väesalga matmispaik maailmas. Kuidas maeti mereretkel olnud sõjamehi, oli kuni selle leiuni teadmata. Rändnäitusel saab tutvuda 150 originaalesemega, mis pandi Valhallas elu jätku lootvatele viikingisõdalastele hauapanustena kaasa.
Näitus on avatud 16. veebruarist 2023 kuni 7. jaanuarini 2024
Näitus tutvustab arhitekti ja kunstniku Aleksandr Wladowsky kavandatud teoseid Tallinnas, nii neid objekte, mida siiani linnapildis näeb, kui ka projekte, mis jäid vaid paberile. Wladowsky saabus Eestisse 20. sajandi alguses, elades esmalt Narvas ning kolides seejärel Tallinna. Tema kavandite järgi ehitati mitmekümne aasta jooksul terve rida hooneid Tallinna eri paigus – Nõmme ja Kopli piirkonnast kuni Kadrioruni.
Näitus on avatud alates 5. aprillist 2023 kuni 10. märtsini 2024
Põneval eestlaste eluolu avaval näitusel saab tutvuda 20. sajandi alguse aegsete Kalamaja ja Põhja-Tallinna majade tapeedikihtide ja nende vahelt leitud esemetega, mida omanikud on renoveerimistööde käigus avastanud ning muuseumile edastanud.
Näitus on avatud 12. aprillist 2023 kuni maini 2024.
Näitus tutvustab Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi. Savi 3D printimise abil on koosloomes loodud eksperimentaalsed keraamilised postid ja sambad, mis võiksid sobida tugikonstruktsioonideks kaasaegsetele ehitistele, kuna need nõuavad võimalikult väikest materjalikulu.
Näitus on avatud 13. septembrist kuni 12. novembrini 2023.
Näitus avab esmakordselt vaatajatele pika ilmumisajalooga ajakirja Eesti Loodus toimetuse fotoarhiivi. Näitusel kohtab klassikalist loodusfotograafiat loomade, lindude ja taimedega, aga olulisel kohal on ka linnaloodus, kontseptuaalne looduskäsitlus ja loodushoid ning ajalooline perspektiiv Eesti loodusele.
Näitus on avatud 14. jaanuarini 2023.
Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti fotograafi Toomas Volkmanni seni suurim isikunäitus räägib enam kui 100 fotol loo kunstniku ligi 30-aastasest loomingulisest teekonnast. Näituse olulisus ei peitu vaid kunstniku omailma lahti rullimises, vaid ka tundliku silmaga ajastu kaardistamises läbi kolme aastakümne 1990ndatest kuni 2010ndate aastateni.
Näitus on avatud 28. septembrist 2023 kuni 11. veebruarini 2024.
Näitus tutvustab USAs sündinud Roger Balleni loomingut, kes on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil.
Näitus on avatud 14. oktoobrist 2023 kuni 14. jaanuarini 2024.
Laia ampluaaga eesti metallikunstniku Urve Küttneri isikunäitus heidab pilgu kunstniku loomingulistele otsingutele rohkem kui viie aastakümne jooksul. Kunstniku loomingus on uuenduslikku tööstusdisaini, skulpturaalseid vorme, filigraanset juveliirikunsti, kontseptuaalseid projekte ja ehteinstallatsioone ning monumentaalseid roosteprotsessiga mängivaid maale metallil.
Näitus on avatud 8. septembrist 2023 kuni 11. veebruarini 2024.
Näitus uurib, kuidas me harjumispäraselt tajume, tõlgendame ja väärtustame looduskeskkondi ja kaasliike. Näituseruumides nihestatakse inimese ja looduskeskkonna vahelisi piire, kaasates nii kaasaegseid kunstnikke kui ka teoseid Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Üks näituse eesmärkidest on mõelda ka jätkusuutliku kureerimise ja kultuuritööstuse peale (vähene kulu ja tootlikkus, olemasolevad teosed, aeglane transport), aidates sel moel muuta kultuurisektorit jätkusuutlikumaks.
Näitus on avatud 15. septembrist 2023 kuni 3. märtsini 2024.
Näitus keskendub kolme Balti naiskunstniku – Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Teresė Rožanskaitė (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingule hilisel nõukogude perioodil. Haridus, mille kunstnikud said Tallinna, Riia ja Vilniuse kunstiinstituutidest 1950.–1960. aastatel, oli oma ideoloogiliste ja esteetiliste põhimõtete poolest sarnane, kuid ajapikku liikusid kõik kolm neist põhimõtetest eemale, näiliselt lihtsate motiivide ja žestide tähendust nihestades ning hägustades.
Näitus on avatud 29. septembrist 2023 kuni 25. veebruarini 2024.
Näitus avab eesti kunstiklassiku Konrad Mägi loomingut, toetudes tehniliste uuringute tulemustele, mis võimaldavad märgata kõike seda, mis jääb paljale silmale nähtamatuks, nagu alusjoonised, ülemaalingud, kompositsioonis tehtud muudatused või hilisemad värviparandused. Seeläbi saab paremini mõista iga üksiku kunstiteose ülesehitust, maalitehnikat ja materjale ning õppida tundma kunstniku käekirja.
Näitus on avatud 19. oktoobrist 2023 kuni 14. aprillini 2024.
Honoré Daumier (1808–1879) oli prantsuse 19. sajandi kunsti suurkuju, kes lõi uuenduslikke maale ja skulptuure, kuid teenis elatist peamiselt karikaturistina. Kuna tema graafikalooming kannab peamiselt humoristlikku varjundit, võib teda pidada karikatuuri isaks – seda tiitlit õigustab ka tema roll naljapiltide edasiarendamisel sotsiaalselt ja poliitiliselt mõjukateks kunstiteosteks.
Daumier’ karikatuurid peegeldavad hästi nii kunstniku vaateid kui ka kogu ajastut. Daumier oli demokraat ja vabariiklane, kuid tema kunstilist vabadust ja pilapiltide teemavalikut piiras range tsensuur. Seetõttu moodustavad tema loomingu põhiosa „ohutud“ karikatuurid, mis heidavad nalja Pariisi ülerahvastatuse, inimlike puuduste, kohaliku kultuurielu ning peresuhete üle.
Näitus on avatud 4. novembrist 2023 kuni 28. aprillini 2024.
Hollandi kunstniku melanie bonajo isikunäitus otsib vastust küsimusele, kas meie tänases üha enam kommertsialiseeruvas ja tehnoloogilises maailmas on veel kohta intiimsusel. Näituse keskne teema on puudutus, seda nii sõna otseses mõttes kui ka puudutus kui meie suhe üksteisesse ja meid ümbritsevasse maailma. Kunstnik leiab, et puudutusega saab mõjusalt ravida üksildust – seda tänapäeva epideemiat.
melanie bonajo teos „Kui keha ütleb Jah“ esindas Hollandit 2022. aastal Veneetsia kunstibiennaalil ja teeb nüüd ringreisi mööda Euroopa muuseume.
Näitus on avatud 10. novembrist 2023 kuni 28. aprillini 2024.
Näituse fookuses on 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud Transavangardi liikumise ja 1980. aastate keskel Eestis Rühm T asutanud kunstnike Raoul Kurvitza ja Urmas Muru loominguline dialoog. Itaalia maalikunstis tekkinud transavangardistlik liikumine tõi vastukaaluks analüütilisele kunstile taas esiplaanile maali ja sellele žanrile omase tundlikkuse.
Näitus on avatud 1. detsembrist 2023 kuni 19. maini 2024.
Näitus tutvustab Tallinna Mustamäe linnaosa ajalugu – selle saamislugu, maamärke ja melukaid paiku ning elanike elustiili. 1960. aastatel kavandatud ja 60.-70. aastatel ehitatud linnaosa esindas oma ajastu innovaatilisemaid lähenemisi linnaruumile, kus ühes mikrorajoonis oli olemas kõik, mida eluks vaja – kodu, kool, töökoht ja meelelahutus. Mustamäele kolisid esialgu noored spetsialistid, kes kasvatasid peret. Näitus vaatleb kuidas piirkond on aja jooksul muutunud ja kuidas elanikkonna vananemine ja uued vajadused on piirkonna prestiiži mõjutanud.
Näitus on avatud alates 20. juulist 2023 ja jääb avatuks kaheks aastaks.
Uni on üks meie tähtsamatest bioloogilistest vajadustest. Tervisemuuseumi unenäituse eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Näitus aitab paremini mõista, mis toimub une ajal inimese kehas ning kuidas oma unekvaliteeti parendada. Lisaks muuseumis koha peal olevale näitusele avatakse ka põnev unenägude virtuaalnäitus, kus saab tutvuda inimestelt kogutud unenägudega.
Näitus on avatud 14. aprillist 2023 kuni 17. novembrini 2024.
Iga uus ala Tallinna Loomaaias toob elevust. Vastavatud vihmametsa ala tutvustab Kagu-Aasia unikaalset ja liigirohket looduskeskkonda. Vihmametsas kohtab nii öise eluviisiga linde ja loomi, kui ka veelembeid kiskjaid.