Tööstuspärandi poolest rikas Kopli - asumi erilised tänavad

Kopli tänav, mis on nime saanud asjaolust, et kunagi oli see loomade karjatee, algab Kesk-Kalamaja tänava ja Põhja puiestee ristmikult Balti jaama juures. Kopli tänav on ligikaudu 6,25 km pikk. Algusest kuni peaaegu lõpuni, nimelt kunagise laevaehitustehase peahoone juures oleva lõpp-peatuseni kulgeb Kopli tänava ääres trammitee: tänava algusest kuni Ristiku ja Erika tänavani Kopli tänava vasakus servas ja sealt edasi paremas servas. Alates Sõle tänavast kuni trammide lõpp-peatuseni ning Sitsi tänavast kuni Erika ja Ristiku tänavani kulgeb Kopli tänaval ka bussiliin.

Võimsa juugendklassitsistliku paekivist hoone ja kogu tehase terviklahenduse projekteerimist juhtis kuulus Peterburi arhitekt, akadeemik Aleksandr Dmitrijev. Hoone keskosas kõrgub võimas torn, mis varem leidis kasutust veetornina. Igal täistunnil kostub üle Kopli poolsaare torni tipus kõlav kellamäng. 

Vene-Balti laevatehas alustas Koplis tegevust 1913. aastal. Tegemist oli ühe kõige suurejoonelisema 20. sajandi alguse tööstuskompleksiga kogu Läänemere piirkonnas. 

1927. aastal tehas suleti ja selle territooriumil alustasid tegevust erinevad väiksemad tehased ja töökojad. Alates 2009. aastast asub peahoones tehnikaülikooli TalTechi Eesti mereakadeemia, Kõik ülejäänud tootmishooned ja territooriumid kuuluvad kontserni BLRT Grupp, mis tegeleb laevaehituse ja remondiga. Tehaseala on kõrvalistele suletud. 

Eesti Vabariigi aastail vajas Kopli elukeskkonna muutusi nii sisuliselt kui ka arhitektuuriliselt. Koplisse kerkis arhitekt Elmar Lohki poolt loodud uhke art decolik rahvamaja (1936-1937). Nõukogude ajal asus siin meremeeste klubi. Praegu on hoone suletud ja avatakse vaid Koplifestiks või mõneks muuks kohalikuks sündmuseks. 

Elegantne raudbetoonist 42-meetrine veetorn (1913) on Eesti varase betoonarhitektuuri tippehitis. Erandina ei ühendatud seda laevatehase peahoonega, vaid ehitati eraldiseisva hoonena. Aastaid tühjana seisnud ehitis on kehvas tehnilises seisukorras.

Kogukas juugendelamu (1914) paljude karniiside ja põnevate süvenditega trepitornidel. Siin asusid Bekkeri laevatehase inseneride nooblid ametikorterid. Hoone asukoht tehase direktori villa (Kopli 79) vastas peegeldab inseneriameti olulisust.

See kummalise väljanägemisega maja kohe sunnib seisatama. 1987. aastal valminud hoones olid algselt lillepood ja toidukauplus. Arhitekt Haldo Oravase postmodernistliku ehitise teevad eriliseks "veiderdavad" aknad. 

Hardo Oravase projekt leidis oma ajal arhitektuuriringkondades palju huvi ja tunnustust.  

Omal ajal moodsaim lasteaed (1928, arhitekt Herbert Johanson) oli üldse esimene spetsiaalselt lastele mõeldud ehitis Eesti Vabariigis. Sellest pidi saama eeskuju kõigile järgnevatele Tallinna lasteaiahoonetele. Kahjuks tõmbas 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ideele kriipsu peale. Kopli 104 hoones siiani töötav lasteaed on vanim linnalasteaed Tallinnas. 

Vene-Balti laevatehase (Kopli 101) vahetusse lähedusse jäid inseneride, olulisemate meistrite, ametnike ja juhtkonna majad. 1927. aastal kolis tehase peahoonesse Tallinna Tehnikaülikooli eelkäijaks olev tehnikum, majadesse kolisid paljud õppejõud ning nende järgi hakati piirkonda kutsuma Professorite külaks.

Laevatehase vanemteenistujate elamute (Kaluri 3 ja 7) väärikaid puitmaju (1914) kaunistavad omapärased teise korruse rõdud. Laevatehase asedirektorite elamus (Kaluri 13) olid algselt avarad, 225-ruutmeetrised korterid.

Laevatehase nooremteenistujate hoonete ansamblis (Süsta 1,2,3,5,7,9 ja Ketta 2) ei sarnane ükski maja teisega. Siin võib näha kivitrepikodasid, rõdusid, juugendi laadis laudisemustriga ja lihtsat klassitsistlikku puitfassaadi, aga ka vaevumärgatavat vene rahvapärase puitarhitektuuri mõju.

Klassitsistlike sugemetega massiivne peahoone, mis mõjub sellel kitsal tänaval omamoodi maamärgina. Praegu on hoones korterelamu.

Hoonete ansambel, kus on kokku saanud mitmed erinevad ajastud. Kõige huvipakkuvamad on tsaariagsed angaarid, põnevad betooniehitised 20. sajandi algusest. Tegemist on Eesti suurima ühekorruselise monoliitbetoonist hoonega.

1920. aastatel lõpetas Bekkeri laevatehas tegevuse, tehase ruumides alustasid tööd erinevad väikeettevõtted - legendaarne kummitööstus Põhjala ja veelgi legendaarsem Lorupi klaasikoda (Tarbeklaasi eelkäija). 20. sajandi lõpus mõlemad ettevõtted pankrotistusid. 

Endine kummikutehas ärkab taas ellu kultuuri- ja kogukonnakeskusena. Siin tegutsevad juba praegu pagarikoda, erinevad töökojad ja avaliku linnaaiad, ka üritusekorraldajad hindavad Põhjala tehase võimalusi. 

Neeme tänav on nagu mini Nõmme keset Koplit. 1920. aastatel aiandusühingu “Kodu“ poolt rajatud elamupiirkond, kus suur hulk algsest hoonestusest on säilinud siiani. Enamiku puitlaudisega kaetud majade arhitekt on Edgar Johan Kuusik. Koos hilisemate kümnendite arhitektuurialaste täiendustega, veidrategagi, on Neeme tänav omapärane oaas Kopli valdavalt tööstuslikus keskkonnas. 

Ainus enne II maailmasõda valmis saanud osa kavandatud Ranna aedlinnast (1940). See oli kavandatud Bekkeri tööstuskvartali ja Telliskopli kalmistu vahelisele alale ning Kopliranna ajaloolise kaluriküla vahetusse naabrusesse. Projekti arhitektid olid Roman Koolmar ja Karl Tarvas. Sirbi tänaval valitseb aedlinlik miljöö, mida Tallinnas palju ei kohta. Sirbi tänavat pidi jõuab lahe äärde, kust avaneb suurepärane vaade Stroomi rannale ehk Stromkale ja kogu Tallinnale.

Endine Vene-Balti Laevatehase töölismajadest koosnev asula, mis 1950. aastatest alates sai tuntuks Kopli liinide nime all, oli 1990. aastatest alates üks linna kõige keerulisema saatusega piirkond. Väga halvas seisukorras avariiohtlikud majad jäid tühjaks ja neis leidsid peavarju ühiskonna heidikud. Hooned lagunesid, paljud said tuleroaks, asumi terviklik struktuur oli hävinemas. 

Tänapäeval on just see Kopli poolsaare osa eriti kiires muutumises: alumised liinid uhkustavad uute eriilmeliste majadega, kus on andekalt säilitanud algupäraseid detaile. Enam ei ole see hirmutav Kopli, pigem muretu Bullerby, kus on mõnus elada ja aega veeta: tänav viib otse mere äärde, kus saab mööda vastvalminud promenaadi rahulikult jalutada ja nautida romantilisi päikeseloojanguid.

Enne kiriku ehitamist (1935-1936) kogunes kogudus alumistel liinidel asunud tsaariaegsesse angaari, mida kasutati ka tööliste sööklana, hiljem ka rahvamajana. Hoone hävis täielikult tulekahjus 1934. Uue kiriku hoone välisele ja sisemisele arhitektuurile lisaks kujundas arhitekt Aleksander Wladovsky ka kiriku ikonostaasi ning selle ikoonid. Hoone projekteerimisel lähtus arhitekt peamiselt juugendist.

Iidsetel aegadel laiusid Kopli poolsaarel metsad. Kui 1912. aastal hakati Koplisse rajama kaluriküla, raiuti ehitustööde käigus maha palju metsa. Laevatehase ehitamisel kavandati elukeskkonna loomuliku osana nende juurde ka pargid. 

Süsta park on tekkinud kunagise Marjamäe soo kohale. Ligi kuue hektari suuruse pargi asemel on kunagi laiunud võimas mets. Esimesed andmed Kopli poolsaare tammemetsast pärinevad 1365. aastast. (Süsta ja Kopli tn). Kuna ala on allikane, kasvab siin puudest kõige paremini sanglepp, samuti kask ja juba mainitud tamm. 

Süsta park läbis kerge uuenduskuuri ja sellest sai loodusliku ilmega puhkeala kaasaegse valgustusega ja puhkekohtadega. Siia istutati juurde toomingaid ja pihlakaid, et taastada ajalooline olustik ja tuua tagasi väikesed linnud. 

Kopli Kase park on kindlasti üks Põhja-Tallinna pärlitest, mille suurim väärtus on selle looduslikkus, pargile annab eriomase ja ainulaadse ilme jääajast pärit, kaitsealune kivikülv. Pargis kohtab ka rändrahnusid, millest suurim on üle kahe meetri kõrge ja mille läbimõõt on neli meetrit. 

 

Oma nime olevat mitmekülgse puustikuga park saanud lõunaküljel asuva kaasiku järgi. Kuid siin kasvab ka sanglepik, suurima puu läbimõõt on 88 cm. Üksikult kasvab harilikku kuuske, harilikku hobukastanit, harilikku tamme ja teisi liike. Erinevatel aegadel on siia istutatud berliini papleid ja siberi lehiste salu.

 

Uuenduskuuri läbinud Kase park on kujunenud piirkonna elanikele meeldivaks vaba aja veetmise ja erinevate ürituste läbiviimise paigaks. Muuhulgas on pargis uued valgustatud pargiteed ja vahendid välitreeninguks. 

10 000 sammuga jõuab Kopli põnevatele vaatamisväärsustele kenasti ringi peale teha.

Alustage Vene-Balti laevatehase peahoonest (Kopli, 101), suunduge Süsta pargist Professorite külasse (Kaluri – Süsta – Ketta tänavad), sealt jällegi Kopli tänavale ja liikuge Bekkeri Laevaehituskoda territooriumile (Marati – Ankru – Klaasi).

Põhjala tehase territooriumil saab puhata ja keha kinnitada, pärast puhkepausi jätkake teed mööda Kopli tänavat Kalmistu pargini.

Kui soov on rohkem samme kirja saada, põigake Sirbi tänavale, samuti on uudistamist väärt Kalmistu park. 

Siis on aeg tagasi pöörata: ületage õiges kohas tee ja jätkake teekonda Kopli tänava kaudu, aga nüüd juba vastupidises suunas.

Kase pargist pääseb otse Kopli liinidele, kust jõuate tagasi teekonna alguspunkti.