Telliskivi Loomelinnaku lugu sai alguse 2009. aastal. Tollal oli endine Kalinini tehas veel räämas koloss ja naabruses laiuv Kalamaja kahtlasegi mainega. Mõte hakata vanas tehases äri rajama tundus paljudele absurdne, kuid tänaseks on Telliskivist saanud kergelt hipsterlik kultuurilinnak, kus veedavad aega nii turistid kui ka tallinlased ise.
Raudteedega seotud ajalugu
Telliskivi Loomelinnaku füüsiline struktuur pärineb seal peaaegu 130 aastat kestnud masina- ja elektroonikatööstusest.
Tallinn ja Peterburi ühendati raudteega 1870. aastal. Tallinna peamise raudteesõlme asukohaks sai endine Piiskopi koppel, tänane Balti jaam. Sellest kiviviske kaugusel alustas samal ajal tööd 500 töölisega raudtee peatehas, mille ülesandeks oli teenindada raudtee taristut ja veermikku. Tegemist oli tolleaegse Tallinna suurima tööstusettevõttega.
Enne teist maailmasõda oli tehase põhitegevuseks vedurite ja vagunite parandamine ja ehitamine. Pärast nõukogude okupatsiooni nimetati tehas ümber Kalinini-nimeliseks Tallinna veduri-vagunitehaseks, 1958. aastal sai sellest hoopis elavhõbealaldite tehas.
Aastakümnete jooksul toodeti tehases ka pooljuhtseadmeid esimesele nõukogude kuukulgurile ning komponente elektrijaamadele, raudteedele, kaitsetööstusele ja lennujaamadele. Linnalegendides hakkas kinnist tehaseala aga ümbritsema müstika. Kuulujutud rääkisid metsikuid lugusid kosmose- ja sõjatehnika valmistamisest, mürgistest kemikaalidest ja isegi tehase territooriumile maetud raadioaktiivsest plaatinast.
Loovettevõtete oaas
Pärast taasiseseisvumist tehas erastati ja koliti linnasüdamest ära. Tehasehooned seisid kaua tühjana, kuni nendesse leidsid tee esimesed asukad, PÖFF ja Linnalabor. Et süüa ka saaks, avati esimene toitlustuskoht, endiselt populaarne restoran F-hoone.
Nüüdseks on Telliskivi Loomelinnakust saanud kümnes vanas tehasehoones tegutsev loovettevõtete keskus, mille robustset fassaadi kaunistavad suured seinamaalingud ja mille süda tuksub mõnusalt boheemlikus rütmis.
Loomelinnakus tegutseb 250 ettevõtet, ligi 30 poodi ja tosin toitlustuskohta. Lisaks leidub seal kunstigaleriisid, etendusasutusi, bändiprooviruume, lastead ning vabaõhutegevusi laste mängualast väligaleriide, suveterrasside ja paljude erinevate üritusteni. Lõviosa Loomelinnaku ettevõtetest kuulub loomemajanduse valdkonda. Kokku käib linnakus tööl ligi 1500 inimest, kellest märkimisväärne osa on välismaalasi.
Üüripinna saamine Loomelinnakusse on tänapäeval üpris keeruline, sest vabu pindu on populaarses piirkonnas vähe. Lisaks peavad üüriliste tegevus ja eetikakoodeks loometemaatikaga sobima, mistõttu on linnaku väravad kiirmoekettidele ja suurkorporatsioonidele suletud.
Kultuurisõbra meelispaik
Telliskivi Loomelinnaku kroonijuveeliks on niinimetatud Punases Majas tegutsev rahvusvaheline fotokunstikeskus Fotografiska Tallinn, mille sagedasti vahetuvad näitused esitlevad maailma tippfotograafide parimaid teoseid. Lisaks on Fotografiskas kohvik ja restoran, mida on võimalik külastada ka ilma muuseumipiletita. Restoranitegevust juhib tippkokk Peeter Pihel, keda tuntakse säästliku toiduvalmistamise kirgliku eestvedajana. Restorani imemaitsvad road valmivadki kohalikust toorainest, mis on kasutatud leidlikult viimase raasuni.
Kunsti saab imetleda ka Loomelinnaku poetänavate soppidesse põiminud Telliskivi Loomelinnaku galeriis, kus esitletakse nii noorte ja kohati veel tundmata kui ka juba tuntud kunstnike töid Eestist ja välismaalt. Silmad tasub lahti hoida ka linnaku õuealal liikudes, kus on võimalik lisaks Tallinna tuntumatele tänavakunsti teostele tutvuda ka Väligalerii ja Kolme Puu galerii väljapanekutega. Galeriidest viimane on keskendunud sotsiaalselt tundlike teemade kajastamisele.
Vaba Lava teatrikeskuses nauditakse mitmekülgset teatrit, Sõltumatu Tantsu Lava on aga kaasaegse tantsukunsti platvorm. Erinevate Tubade Klubis korraldatakse palju erinevaid üritusi kultuurisündmustest firmakohtumisteni ja kontsertidest kinolinastusteni. Lisaks tegutseb Loomelinnakus raadiojaam IDA raadio.
Enne viiruse levikut leidis linnakus aastaringselt aset üle 800 erineva kultuurisündmuse, mida külastas ligi miljon inimest. Tegemist ongi kultuurisündmuste poolest rikkaima piirkonnaga terves Eestis.
Telliskivi Loomelinnaku esimene restoran, F-hoone, tegutseb vanas malmivalamise tsehhis. Aadresside asemel tunti tehasehooneid omal ajal just tähtede järgi ja seda tava jälgitakse Loomelinnakus endiselt. Suure, kuid hubase F-hoone mitmekülgne menüü koosneb hommikusöökidest, suppidest, salatitest ja praadidest – magusaid kooke ja laia joogivalikut unustamata. F-hoone uus tiib kannab nime Must saal.
Kivi Paber Käärid teeb kõhule pai oma täiesti gluteenivaba menüüga. Loomelinnaku restoranides arvestatakse erakorraliselt hästi ka teiste toidusoodumustega, näiteks laktoosivaba toitumise ja veganlusega. Lisaks saab toitu-jooki enamikest kohtadest kaasa osta loodussõbralikult oma karbi ja topsiga.
Lendav Taldrik on Aasia restoran, kus on esindatud peamiselt India köök. Frenchy keskendub seevastu prantsuse veini- ja toidukultuurile. Hoovis tegutsev Tšiili-Eesti tänavatoiduauto Bueno Gourmet pakub sooje võileibu, mille maitsed on Ladina-Ameerikast mõjutatud.
Kohvisõpru hellitab eestimaine kohvikukett Reval Café ning Rootsi mõjutustega Fika. Hubane Pudel keskendub aga õlledele, pakkudes väikepruulikodade toodangut nii Eestist kui välismaalt.
Jäätisetehas La Muu valmistab Loomelinnakus 100 tonni jäätist aastas. Suvehooajal avatud jäätisekohvikus on müügil üle 20 erineva jäätisesordi, mida tavapoest naljalt ei leia. Lisaks on valikus esindatud sorbetid ja veganjäätised.
Ka Telliskivi Loomelinnaku naabrusesse on end sisse seadnud mitmed restoranid, kohvikud ja baarid. Tutvuda tasub kindlasti näiteks DEPOO toidutänava, autasustatud Eesti džinni valmistava Junimperiumi ning eestimaisele õllele ja veinile keskendunud joogipoega SIP.
Telliskivi Loomelinnaku väikepoed on koondunud peamiselt tehase endise administratiivhoone esimesele korrusele. Suur osa neist keskendub kohalikule disainile ja paljudes võib kohtuda ka poepidaja endaga.
Les Petites on Eesti ja lähiriikide toodangut esindav disainipood. Laiast tootevalikust leiab riideid, ehteid, nõusid, sisustusesemeid ja rohekaupa. Kohe vastas asuv Homeart on aga Skandinaavia stiilis sisustuspood, kus müüakse Rootsi-Taani sisustustooteid ning stiilset teise ringi mööblit. Poes tegutseb ka õdus kohvik. Eesti kunstnike autorikeraamikat saab seevastu imetleda ja osta uues keraamikagaleriis TEKE.
Moesõbrad on vaimustuses mitmetest disainrõivaid ja -aksessuaare müüvatest poodidest. Üks tuntumaid on väärtustavat taaskasutust viljelev Reet Aus, 60ndate aastate värvikirevasse maailma sukeldutakse aga vintaažriiete poes Kopli Couture. Lapsi riietab eestimaiselt muu hulgas Dadamora.
Mokoko müüb kohapeal valmivaid stiilipuhtaid nahatooteid, nagu kotte, rahakotte ja aksessuaare. Uute asjadega katsetab ettevõtja siinsamas poes, mis tähendab, et moelembesel ja isikupärasust hindaval ostlejal on võimalik puutuda kokku ka prototüüpide ja ainueksemplaridega.
Lugemishuvilistel tasub sisse astuda raamatupoodi Puänt. Selle panid püsti kaks sõbrannat, kelle sõprus sai alguse tänu ühisele raamatupoe külastusele Pariisis. Et sarnast väärtkirjandusele keskendunud poodi läks vaja ka Tallinnas, otsustasid nad selle meie rõõmuks just Loomelinnakusse rajada.
Telliskivi Loomelinnakusse saab Tallinna kesklinnast kõige kiiremini trammidega 1 ja 2. Õige peatuse nimi on Telliskivi, kust jääb jalutada paar minutit.
Kohapeale saab mugavalt ka läbi vanalinna. Balti jaamasse jalutanud, suundu Balti jaama turu ja kõnni paralleelselt raudteerööbastega kuni Loomelinnakuni.
Selles artiklis on toodud välja vaid osa Telliskivi Loomelinnaku ettevõtetest ja tegevusest. Tutvu Loomelinnaku kõigi asukate ja sündmustega aadressil telliskivi.cc.